Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver)

L 23.11.2024 kell 16.00

 

Kai Kallastu (sopran)

Andrus Kallastu (klaver)

Kavas Braga, Lecuona, Montsalvatge, Rodrigo

 

Kontserdil tulevad esitusele neli laulutsüklit hispaania, brasiilia ja kuuba heliloojatelt.

 

Hispaania helilooja Joaquín Rodrigo (1901-1999) kirjutas oma Los Cuatro Madrigales Amatorios (Neli laulu armastusest) 1947. aastal Juan Vásquezi antoloogias 1560. aastal ilmunud anonüümsetele luuletustele. Rodrigo on loonud laulude originaalsed meloodiad, järgides renessanss-stiili. Kodulinna Saguntost tabanud difteeriaepideemia tõttu kolmeaastaselt peaaegu pimedaks jäänud Rodrigo kaotas hiljem täielikult nägemise. Rodrigo on maininud, et tõenäoliselt sai temast helilooja ja muusik just pimedaks jäämise tõttu. Muidu oleks temast saanud ajaloolane, filosoof või luuletaja. Rodrigo saatis paljusid tolleaegseid suurepäraseid lauljaid, kes esitasid tema vokaalloomingut. Oma teostes püüdis helilooja tabada Hispaania 16.-18. sajandite vaimu ja anda seda edasi läbi muusika. Traditsioonilise hispaania muusika matkimise asemel ta pigem moderniseeris ja intellektualiseeris seda. Armastus kirjanduse vastu, soov kasutada Hispaania rahvamuusikat ja siduda seda kõrge naishäälega oli tõukeks ka laulusarja Los Cuatro Madrigales Amatorios ja teiste vokaalteoste loomisel. Iga laul selles sarjas on pühendatud erinevale sopranile, kes kõik olid tuntud laulja ja vokaalpedagoogi Lola Rodriguez Aragóni õpilased.

 

Kataloonia helilooja Xavier Montsalvatge oli üks mõjukamaid isikuid 20. sajandi Hispaania muusikaelus. Kontserdil kõlavate Viie musta laulu (1945) jaoks leidis ta inspiratsiooni Antillide piirkonna rahvamuusikast. Montsalvatge heliloomingu stiil muutus tema elu jooksul korduvalt. 1940ndatel oli ta mõjutatud Wagnerist ja kaksteisthelitehnikast, mida leiab sellel perioodil palju ka teiste kataloonia heliloojate muusikast. 1950ndatel alanud tihe suhtlemine prantsuse heliloojate Olivier Messiaeni ja Georges Auriciga viis oluliste muutusteni ka loomingus. Ta hakkas kirjutama vabapolüfoonilist muusikat. Montsalvatge elu lõpupoolel kirjutatud teosed on mõjutatud avangardismist. Montsalvatge rikkalikus loomingus leiab nii oopereid, orkestriteoseid kui ka kammermuusikat. Xavier Montsalvatge tegutses ka kriitiku ja õppejõuna.

 

Ernani Braga oli oluline ja mitmekülgne isik 20. sajandi esimese poole Brasiilia muusikaelus. Ta oli helilooja, virtuoosne pianist, dirigent, musikoloog, muusikamanager, muusikaõppejõud ja muusikakriitik. Laulusarja Viis rahvalaulu Kirde-Brasiiliast inspiratsiooniks saanud vaimulikud laulud, rahvalaulud ja rahvalikud laulud ning rahvatantsude meloodiad ja rütmid on kogutud 1928.aasta ringreisil Põhja- ja Kirde-Brasiiliast, siiski laulusarja esitles helilooja esmakordselt 1942.aastal.

 

Ernesto Lecuonat peetakse üheks 20. sajandi tähtsaimaks Kuuba muusikuks ja üheks viljakamaks heliloojaks Ladina-Ameerikas. Ta oli suurepärane pianist ja ääretult populaarne helilooja nii Kuubal kui Ameerikas. Kuigi Lecuona on teadaolevalt koostanud üle 600 teose, on tema kunstlauludest siiski teada vähe. Lecuona leidlik ja muusikaliselt mitmekülgne kompositsioon Juana de Ibarbourou proosa- ja luuletekstidele näitab Lecuonat võimeka heliloojana.

Sopran Kai Kallastu on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda oma abikaasa helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

 

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu (1967) õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.

 

Kontserdi kestus ca 1 tund. Hilinejaid kontserdile ei lubata.

Üksikpääse 15 eurot eelmüügis Piletilevis www.piletilevi.ee ja 20 eurot pool tundi enne kontserdi algust kohapeal (makse sularahas)

Perepääse 20 eurot eelmüügis Piletilevis www.piletilevi.ee ja 25 eurot (üks täiskasvanu ja alla 18-aastased lapsed) müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal (makse sularahas)