Pass / Lüdigi saali sügishooaeg 2024
Lüdigi saali sügishooaeg 2024
Hooaja avakontsert
20. septembril kell 19.00 Lüdigi saalis
Tallinna Kammerorkester ja Hans Christian Aavik
Stiilitunnetuse ja selgelt eristuva kõlaga on Hans Christian Aavik tähelepanu äratanud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Tema karjäär on olnud kiire ja muljetavaldav. 2022. aasta kevadel võitis ta esimese eestlasena esikoha mainekal Carl Nielseni rahvusvahelisel konkursil ning seejärel pälvis Eesti Interpreetide Liidult aasta interpreedi preemia. Hiljuti ilmus tal live-kontsertsalvestus maailma suurima plaadifirma Deutsche Grammophoni uues sarjas “Rising Stars” platvormil STAGE +.
Hans Christian Aavik mängib Eesti Pillifondile kuuluval Giovanni Paolo Maggini viiulil (u 1610, Brescia, Itaalia), kasutades Victor Fétique'i poognat (u 1930, Prantsusmaa). Maggini viiuli on andnud Pillifondi käsutusse perekond Sapožnin.
Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste.
Kolme aastakümne jooksul on orkestrist kujunenud üks Eesti esinduskollektiive, kes on oodatud esineja kontserdilavadel nii Euroopas kui ka mujal maailmas. TKO on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga.
Orkestri tuumiku moodustavad hinnatud keelpillimängijad, kes astuvad regulaarselt üles ka solisti ja kammermuusikuna. Tallinna Kammerorkestri kauaaegne koostööpartner on olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoor – ühised esinemised ja salvestused on toonud mõlemale kollektiivile rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. 1993. aastal salvestati nimekale plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi autoriplaat „Te Deum”, mis pälvis kõrgeid hinnanguid maailma juhtivatelt muusikakriitikutelt ning püsis kuid plaadiedetabelite esikümnes.
TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel ja kontserdireisid on orkestri viinud USAsse, Kanadasse, Jaapanisse, Hiinasse, Brasiiliasse, Argentiinasse, Mehhikosse ja enamikesse Euroopa riikidesse. Euroopa nimekamate kontserdisaalide kõrval on üles astutud ka New Yorgis Carnegie Hallis ning Pekingi Keelatud Linna kontserdisaalis.
2013. aastal pälvis Tallinna Kammerorkester Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia.
TKO on kaastegev Arvo Pärdi autoriplaadil „Adam’s Lament”, mis tõi dirigent Tõnu Kaljustele 2014. aastal Grammy.
Kavas W. A. Mozart ja B. Bartók
Rahvusvahelise muusikapäeva kontsert
1. oktoobril kell 19.00 Lüdigi saalis
Sten Lassmann (klaver)
Rahvusvahelisel muusikapäeval esineb tuntud pianist Sten Lassmann Lüdigi saalis kavaga mis toob kuulajateni läbi aegade suurima klaverivirtuoosi F. Liszti peateose, romantismiajastu apoteoosiks peetava Sonaadi h-moll, ning samal aastal valminud poeetilise Ballaadi nr. 2 h-moll. Kontserdi avanumbriks aga on valik barokiajastu klahvpillimuusika meistri Scarlatti säravalt efektseid sonaate.
Domenico Scarlatti – Viis sonaati
Ferenc Liszt – Ballaad nr. 2 h-moll S. 171 (1853)
Sonaat h-moll, S. 178 (1853)
Sten Lassmann on Eesti üks väljapaistvamaid pianiste, kes on soosiva tähelepanu osaliseks saanud nii kodu- kui ka välismaal. Lassmann on edukalt andnud soolo- ja kammerkontserte ning soleerinud paljude orkestrite ees. Ta on esinenud sellistes mainekates kontserdipaikades nagu Moskva Konservatooriumi suur ja väike saal, Purcell Room Londonis, Giuseppe Verdi saal Milanos, Glenn Gould Studio Torontos ja Keelatud Linna kontserdisaal Pekingis. Sten Lassmann on esinenud solistina koos paljude hinnatud dirigentidega, nagu Jüri Alperten, Nikolai Aleksejev, Paul Mägi, Risto Joost, Mihhail Gerts, Mikk Murdvee, Tõnu Kaljuste, Toomas Kapten, Vello Pähn, Toomas Vavilov, Mikk Üleoja, Arvo Volmer, Lauri Sirp, Valle-Rasmus Roots ning Olari Elts. Lassmann on ka pühendunud kammermuusik, ning viimaste aastate partnerite hulka kuuluvad viiuldajad Stanislav Pronin, Pavel Berman, Natalia Lomeiko, Mikk Murdvee, Katariina Maria Kits, Robert Traksmann, Triin Ruubel, Movses Pogossian ja Anna-Liisa Bezrodny, sopran Arete Kerge, metsosopranid Karis Trass ning Maarja Purga, bass Pavlo Balakin ning tšellist Valle-Rasmus Roots.
Sten Lassmann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajad olid Ell Saviauk, Ira Floss ja Ivari Ilja; seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis ning Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, kus teda juhendas prof Ian Fountain. Ta on end täiendanud ka Pariisi Konservatooriumis prof Brigitte Engereri käe all ning osalenud paljude tuntud muusikute, teiste hulgas Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides. Lisaks esikohale VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002) on Lassmann saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Londonis pälvis Lassmann Alexander Kelly mälestusauhinna (2007) ning oli Harold Hyam Wingate fondi stipendiaat 2009―2012. Ta on XIV Heino Elleri nimelise muusikapreemia (2011) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat (2015, 2021) ning valiti aastal 2018 Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks (ARAM). Lassmanni album Heino Eller Complete Piano Music Vol. 9 pärjati Parima Klassikaplaadi auhinnaga Eesti Muusikaauhinnad 2024 galal.
Sten Lassmann on süvenenult tegelenud Heino Elleri klaveriloomingu esitamise, salvestamise, uurimise ja tutvustamisega ning on salvestanud kogu Elleri klaverimuusika ― 206 teost. Elleri klaverimuusika oli Lassmanni doktoritöö aluseks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias (filosoofiadoktori kraad esituspraktikas, 2013) ning vahemikus 2011―2023 andis ta Londonis koostöös plaadifirmaga Toccata Classics välja üheksast CD-plaadist koosneva sarja „Heino Eller – Complete Piano Music“. Käesoleval ajal kirjutab ta monograafiat Elleri klaveriloomingust mis ilmub EMTA kirjastuses 2024. aastal. Lassmann on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Interpretatsiooniosakonna klaveri vanemlektor, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, ning MTÜ Eesti Pianistide Liidu ja Heino Elleri SA asutajaliige.
Hingedepäeva kontsert
1. novembril 2024 kell 19 Lüdigi saalis
Kavas:
Wolfgang Amadeus Mozart, „Ave verum corpus“, D-duur
Wolfgang Amadeus Mozart, Reekviem, d-moll
Hingedepäeva eel toob Vanemuise sümfooniaorkester dirigent Risto Joosti juhatusel publikuni Wolfgang Amadeus Mozarti viimase suurvormi Reekviemi. Samuti kõlab kontserdil Mozarti 1791. aastal kirjutatud motett „Ave verum corpus“. Reekviemi tellimuse saamise hetkeks raskelt haige helilooja alustas selle komponeerimist 1791. aasta lõpul, ent suri enne, kui teos valmida jõudis, mistõttu lõpetas teose tema õpilane.
Solistid Pirjo Jonas (sopran), Karmen Puis (metsosopran), Hisatoshi Nezu (tenor), Simo Breede (bariton)
Dirigent Risto Joost
Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester
Jõulukontsert
7. detsembril kell 19.00 Lüdigi saalis
Pärnu Linnaorkester. Dirigent Henri Christofer Aavik.
Solistid Maria Listra ja Raiko Raalik
Pärnu Linnaorkester, mis loodi aastal 1994, valmistub tänavu oma 30. juubelihooajaks ja toob klassikalise muusika otse kuurortlinna südamesse. Orkester on teinud märkimisväärset koostööd mitme maineka festivaliga ning esinenud koos rahvusvaheliselt tuntud dirigentide ja solistidega. Musitseeritud on paljudes muusikalavastustes ja ooperites, kandes nende kuulajad eri maailmadesse. Lisaks on orkester salvestanud arvukalt Eesti heliloomingut, et väärtustada kodumaiste autorite töid.
Igal aastal avab Pärnu Linnaorkester oma uksed välismaistele tippdirigentidele ja solistidele, et luua üheskoos unustamatuid muusikaelamusi. Orkestri esitused on jõudnud plaatidele ja filmide heliribadele, pakkudes elamusi nii kinoekraanidel kui ka muusikasõprade kodudes. Orkestri silmapaistvaid saavutusi on tunnustatud lausa kahel korral Pärnu muusika aastapreemiaga!
Väärtustame särava muusika loomist, koostööd erinevates žanrites ning kuulajate rõõmustamist ajatu muusikaga. Kutsume teid juubelihooajal kogema muusika võlujõudu ning avastama uusi helimaailmu koos Pärnu Linnaorkestriga.
Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Taavi Tampuu klassis. Aastal 2013 osales Rahvusooper Estonia noorteprojektis „OPERAtsioon VOX“. Aastast 2015 laulab ta Savonlinna Ooperifestivali kooris. Hooajal 2017/18 oli Raiko Raalik Rahvusooper Estonia stipendiaat ja 2018. aasta sügisel sai temast samas koosseisuline solist. Ta on osalenud Eva Märtsoni, Gundula Hintzi ja Caroline Dowdle’i meistrikursustel ning teeb aktiivselt koostööd teatriga Vanemuine.
Aastal 2017 saavutas PLMF Vabariiklikul Vokalistide Konkursil III koha ning pälvis Rahvusooper Estonia eripreemia. 2019. aasta sügisel sai ta Estonia Seltsi Naan Põllu nimelise auhinna koos Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumiga ja 2020. aasta kevadel esimese koha itaalia aariate esitamise eest rahvusvahelisel Immlingi lauluvõistlusel. 2020. aasta Vello Jürna nimelisel vokalistide konkursil võitis Raiko esikoha, lisaks pälvis ta PromFesti, Eesti Kontserdi ja Vanemuise teatri eripreemiad. 2024. aastal tunnustati Raalikut Eesti teatri aastaauhinnaga nimiosa eest Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“ (Teater Vanemuine) ning Golaud’ osatäitmise eest Claude Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“.
Maria Listra on vokaalartist, kes oma loomingulises karjääris kombineerib muusikateatri ja kultuuri erinevaid väljendusvorme – kammermuusikast ooperini, vanamuusikast nüüdisteosteni. Maria lõpetas 2008. aastal Londonis Chigwell Schooli ja 2011.aastal Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži (bakalaureusekraad draama- ja teatriõppe erialal).
Maria on laulnud kontserdisarjade raames Eesti suuremates kontserdisaalides, osalenud ooperi- ja muusikaliprojektides, laulnud mitmekülgset kammermuusikarepertuaari ning oratooriume. Samuti on ta andnud meistriklasse, loenguid, seminare ning ka individuaaltunde erinevatel kultuuri- ning interpretatsiooniteemadel. Aastast 2013 on Maria olnud Vanemuise teatri külalissolist.
Üritus | Kuupäev / Kell | Toimumiskoht | |
---|---|---|---|
Pass / Lüdigi saali sügishooaeg 2024 | R 20.9.2024 19:00 | Lüdigi saal |
Üritus | Pass / Lüdigi saali sügishooaeg 2024 |
---|---|
Kuupäev / Kell | R 20.9.2024 19:00 |
Toimumiskoht | Lüdigi saal |