Natalia Osipova ''Force of Nature''

Jumalik Natalia Osipova toob suure balletikava

"Loodusjõud" Tallinna

Londoni Kuningliku Balleti priimabaleriin, keda The Independent on tunnustanud kui maailma nõutuimat baleriini, on juba esitanud lavastust „Forces of Nature“ mõlemal pool Atlandi ookeani. See ainulaadne lavastus esitleb nii klassikalise balleti kõige keerukamaid nüansi-teoseid kui ka tuntud kaasaegsete kunstnike koreograafilisi teoseid. Osipovaga liituvad kaassolistid Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest.

Osipova on võrratu. Tema tehnika on ainulaadne ja tema kunstiline karisma on erakordne. Juba enne Moskva Riikliku Koreograafiaakadeemia lõpetamist kihas balletimaailm aruteludest tema uskumatutest õhuhüpetest. Algselt võeti ta vastu Bolshoi balletti balleti korpuse liikmena, kuid ainuüksi esimesel hooajal esitas ta kaheksa soolorolli. Elav nagu elavhõbe ja kiire nagu välk, elektriseeriks ta oma kohalolekuga lava. "Metsik asi!" Osipova meenutab, et talle helistati tema karjääri alguses. "Loodusjõud," ütlevad need, kes teda toona nägid.

"Kerja, laena või varasta pileteid!" hüüatas The Guardian pärast Osipova sensatsioonilist debüüti Londonis. Aasta oli 2007 kui Briti pealinnas toimus Bolshoi Ballet. Peakoreograaf Aleksei Ratmanski mängis välja oma trumpässa, valides Osipova Kitri rolli etenduses Don Quijote. See oli täielik triumf.

2010. aastate alguseks oli Osipovast saanud üks säravamaid ja nõutumaid baleriine maailmas. Pariisi, Milano, Berliini ja New Yorgi suuremad teatrid kutsusid teda regulaarselt esinema. Iga uus roll, olgu see siis Giselle, Kitri või kaasaegse koreograafia tegelane, sai sündmuseks. Tema artistlikkus inspireerib meie aja suurimaid koreograafe, sealhulgas Aleksei Ratmansky, Arthur Pita, Akram Khan ja Sidi Larbi Cherkaoui.

2013. aastal sõlmis Osipova alalise lepingu Londoni Kuningliku Balletiga, kus ta jätkab esinemist tänaseni.

Osipova talenti on tunnustatud arvukate rahvusvaheliste auhindadega, sealhulgas National Dance Awards ja Benois de la Danse auhinnaga. 2018. aastal tegi Briti režissöör Gerald Fox temast dokumentaalfilmi pealkirjaga Force of Nature: Natalia, mis süveneb tema elu ja kunsti lavatagusesse maailma – alates Medusa proovidest kuni esinemiseni klassikalises balletis La Bayadère.

Neli aastat hiljem lõi Osipova oma etteaste „Loodusjõud“, balletiõhtu, mis ühendab endas enneolematu ilu ja balleti keerukust. Selles avaldab ta kummarduse oma ikoonilistele, tohutult eriilmelistele rollidele – Giselle ja Kitri – tantsitakse Aleksei Ratmanski Leinavalssi, mille muusika on seadnud Sibelius (koreograaf on spetsiaalselt tema jaoks), esitab katkendi Kenneth MacMillani teosest Manon (teos, mis tekitas hiljuti sensatsiooni Londonis) ja esitab Frederick Ashtoni fantastilised viis Brahmsi valssi Isadora Duncan. Ta sureb Mihhail Fokine'i ikoonilises filmis "The Dying Swan" ja ühineb oma partneritega Sidi Larbi Cherkaoui ja Jason Kittelbergeri koreograafiaga duettides ja triodes, samuti lühiballetis Ashes, kus ta on kaasloojaks. Oma fenomenaalse karjääri jooksul, nagu tema biograafid on välja arvutanud, on Osipova mänginud 172 rolli, seega materjalist, millest valida, puudust ei tulnud.

Osipova etendusel osalemine on seda väärt, et olla tunnistajaks tema fouettedele, mis on vaieldamatult maailma parimad. Etendus „Loodusjõud“ pakub aga palju enamat kui tehnilisi imesid – see annab publikule võimaluse kogeda suurepärast kunsti ja mõista, mida tegelikult tähendab olla 21. sajandi ballett étoile.