''The Great Gatsby'' Show-Ballet

Balletietendus „Suur Gatsby“ on Ameerika kirjaniku Francis Scott Fitzgeraldi samanimelise romaani põhjal sündinud lavastus, jutustatud tantsu kaudu.

Romaani sündmused leiavad aset New Yorgi lähistel. Pärast Esimese maailmasõja lõppu Ameerika majandus õitses. Alkoholi keeluseaduse lainel rikastusid põrandaalused alkoholikaubitsejad ja nautisid ümbritsevate kadeduseks luksuslikku eluviisi. Gatsby oli üks neist. Ja kus on suur raha, seal on alati ka intriigid ja armastus.

Balleti süžee keskmes on Gatsby romantiline suhe abielunaisega. See on lugu armastusest ja unistustest, reetmisest ja surmast; lugu sellest, kui kõrget hinda tuleb maksta selle eest, kui jääda liiga kaua truuks ühele unistusele. Tantsus ja muusikas väljendatud lugu kulmineerub žanri seaduspärasuse kohaselt traagilise finaaliga...

Projektis osalevad rahvusvahelised staarid; koreograafia on loonud Dwight Rhoden (USA), kes on The New York Timesi andmetel üks tänapäeva nõutumaid koreograafe; balleti muusika on loonud muusikaprodutsent Konstantin Meladze ja helilooja Juri Šepeta.

See edukas ja ambitsioonikas projekt, mille esietendus toimus 2014. aasta oktoobris, on juba käinud tuuril Berliinis, Frankfurdis, Cannes'is, Pariisis, Genfis, Viinis ja teistes Euroopa linnades. Lavastust on näinud sajad tuhanded inimesed.

Töösse kaasati üks tänapäeva nõutumaid koreograafe Dwight Rhoden. Tema stiil ühendab endas etniliste motiivide, fotokunsti, teatri, klassikalise balleti, filmi, tänavatantsu, moe ja isegi akrobaatika mõjutusi. Rodin on teinud koostööd Cirque du Soleil'iga, lavastanud showsid Prince'ile, U2-le ja Lenny Kravitzile ning tantsustseene Hollywoodi filmidele. Dwight Rhodeni loodud tantsu plastilisus rabab iga žesti õigustatuse ja iluga isegi neid, kes alles eile pidasid ideaaliks klassikat.

Gatsby lugu on ajatu. Seda on lavastatud teatrites, tehtud filmideks ja muusikalideks. Dwight Rodin tõlgendas seda tantsuna. Klassika ja modernismi täiuslik segunemine koos kaasaegse muusikaga teeb lavastusest ebatavalise ja vapustava elamuse. Francis Scott Fitzgeraldi romaani motiividel põhinev ballett näitab meile Gatsby lugu hoopis teistmoodi, paneb meid seda lugu ikka ja jälle uuesti läbi elama.

„Dwight Rodin tõi koreograafiasse tänavakultuuri teravuse. Ta võttis balletitehnika ja lammutas selle reeglid. Ta tegi balleti seksuaalseks, põnevaks ja lõbusaks. Tema pas de deux'is näete sellist suhet mehe ja naise vahel, millest on tehtud unistused...," ütles näitleja Patrick Swayze Rodini kohta. „Me tahtsime võimalikult palju eemalduda 1920ndatest aastatest, kuid jätsime sellest ajastust kerge hõngu, selle võlu,“ kommenteerib Rodin. „Töötasime selle projekti kallal üle aasta. Minu jaoks oli oluline leida tantsijaid, kellel on ühelt poolt kaasaegse koreograafia tunnetus ja teiselt poolt tugev klassikaline ettevalmistus“.

Balleti muusika annab edasi Ameerika „pööraste 1920ndate“ meeleolu kaasaegses tõlgenduses. Soundtrack põhineb sümfoonilisel muusikal, moodsa muusika rütmidel, džässil, bluusi ja diksiländi kuldajastu klassika stilisatsioonidel ning filmimuusikal.

Korraldaja jätab endale õiguse muuta esinejate koosseisu.